Töötamise register tõi 12 miljonit eurot

Maksuameti peadirektori Marek Helmi sõnul on töötamise register aastaga tööturul pilti oluliselt ilusamaks muutnud. „Viimasel ajal vaatlustel käies oleme ise ka üllatunud, kui vähe leiame inimesi, keda pole töötamise registrisse kantud,“ ütles ta. Kokku on töötamise register riigikassasse juurde toonud 11,8 miljonit eurot. Helmi sõnul on see loodetust rohkem – esialgsete prognooside järgi ennustati tuluks umbes kümme miljonit eurot.

Augusti lõpu seisuga on 75 592 tööandjat kandnud registrisse 591 259 töötajat. 2577 neist on vabatahtlikud. „See number ei karju just näkku,“ ütles Helm, ent lisas, et kuna 1930 neist olid registreeritud äriühingutesse, tuleb maksuametil vabatahtlike teemal silm peal hoida.

IRLi tagasimaksesüsteem teeb muret

„Peame edasi mõtlema, mida peaks tegema selleks, et ümbrikupalgasaajad ei lörtsiks tõeliste vabatahtlike nime,“ ütles Helm. Samuti peab maksuamet hakkama töötama selle nimel, et järgmisest aastast rakendatav madalapalgaliste tagasimaksesüsteem ei suurendaks nende töötajate arvu, kes saavad osa palgast kätte mustalt.

„Ma pole naiivne, vaid realist – meil seisab ees keeruline ülesanne,“ ütles ta, lisades, et kõik madalapalgalised ei saa küll musta töötasu, kuid nende seas on siiski ümbrikupalgasaajaid. Madalapalgaliste tagasimaksesüsteem rakendatakse järgmise aasta esimesest jaanuarist ja esimesi tagasimakseid hakatakse tegema 2017. aastal. „Proovime võimalikult miinimumi viia riski, et hakkame tagasimakseid tegema ümbrikupalgasaajatele,“ märkis Helm.

Senimaani on maksuameti juhi sõnul töötamise register ümbrikupalgasaajaid märkimisväärselt vähendanud – sel aastal deklareeris tulu koguni 21 000 inimest rohkem kui mullu. Nende seast on välja arvatud need, kes sisenesid tööturule esimest korda. Maksuameti statistikat toetab ka konjunktuuriinstituudi uuring, mille järgi on samuti ümbrikupalgasaajate arv üle 20 000 inimese võrra langenud. Kui maksuamet toetub statistikat tehes maksudeklaratsioonidele, siis konjunktuuriinstituut küsitlustele. „Numbrid näitavad, et sel aastal sai ümbrikupalka vähem inimesi, kui väikelinnades Rakveres ja Türil on elanikke kokku,“ ütles Helm.

registrimoju | Create infographics

Ootamatud probleemid

Tööinspektsiooni peadirektor Maret Maripuu ütles, et töötamise register annab töötajatele võimaluse kontrollida, kas nad on ikka arvele võetud ja kas neil on sotsiaalsed kindlustused olemas. Tema sõnul on varem probleemid tekkinud just siis, kui töötaja on küll saanud igakuiselt pangakontole töötasu, kuid arsti juurde minnes avastab, et tal puudub ravikindlustus. „Nüüd saab silma peal hoida, et tööandja teeks kõik vastavad maksed ära. See on töötajate registri suur väärtus,“ ütles ta.

Ometigi on tööinspektsioonil töötamise registri pärast ette tulnud probleeme, mida nad ei osanud ette näha. Peamine murekoht ongi vabatahtlikud äriühingutes. „Raske on ju mõista vabatahtlikku, kes peseb mitu kuud järjest kaheksa tundi järjest nõusid või keedab head suppi,“ märkis Maripuu. Äriühingutes vabatahtlikena töötamine on tema sõnul tööinspektsioonile uus ja keerukas väljakutse, kuna seadusandluses pole vabatahtlik töö selgelt määratletud.

Samuti on tööinspektsioon märganud, et töötamise registrisse tehakse valekandeid. Näiteks on tööandja töösuhte lõpetamise kandesse märkimata jätnud töötaja kirjutatud põhjused. „Näiteks kui töötaja on pannud põhjuseks, et tööandja rikkus lepingut ja tööandja ise sellega ei nõustu, siis panebki ta kirja midagi muud,“ selgitas Maripuu. Selline käitumine on aga seadusevastane. Kui polda nõus töötajate põhjendustega, tuleb pöörduda kas kohtusse või töövaidluskomisjoni.

Probleeme on tekkinud ka juhtudel, kui töösuhted on sassi läinud ja näiteks koondamise korral paneb tööandja registrisse kirja, et töösuhe lõpetati vastastikusel kokkuleppel. Sellisel juhul jääb Maripuu sõnul aga töötaja ilma sotsiaalsest kindlustusest ja ta ei saa end töötuna kirja võtta. „See on lihtsalt üks viis olla pahatahtlik,“ ütles Maripuu. Ta lisas, et juhtumid pole küll massilised, ent koguvad hoogu.

Andmed peopesal

Haigekassa Harju osakonna direktor Ado Viik ütles, et ka tema kahtlustas alguses, kas töötamise register hakkab ikka korralikult tööle. „Kuid üllatus-üllatus, juba esimesest päevast töötas!“ ütles ta. Ta lisas, et haigekassas töötades puutub ta kõige tihedamini kokku just juhtudega, kus tööandja pole tasunud töötaja ravikindlustuse makse. See probleem on nüüdseks aga tunduvalt vähenenud. „Töötamise registri tõeline väärtus hakkab alles ajas välja tulema. Võib-olla kümne aasta pärast peame juba kõik normaalseks, et andmetel on nii lihtne reaalajas silma peal hoida,“ ütles ta.